Kas mu küttearve on normaalne või on midagi katki?

Teata rikkest Vaata remondi hinnakirja

Kolm numbrit, mida jälgida

Aastane elektritarbimine kWh-des

See number on kirjas su elektrimüüja arvel või võrguettevõtja iseteeninduses. Küttele kuluv osa on kõige suurem talvekuudel — võrdle sama perioodi (nt oktoober–märts) aasta-aastalt, mitte tervet kalendriaastat, sest suveperiood moonutab pilti.

Tarbimine köetava ruutmeetri kohta (kWh/m²)

Jaga aastane küttetarbimine köetava pinnaga. See number teeb su maja võrreldavaks iseendaga aasta-aastalt — absoluutarv üksi ei ütle midagi, sest see sõltub maja suurusest, soojustusest ja küttesüsteemist. Oluline ei ole absoluutväärtus, vaid trend: kas number kasvab.

Võrdlus eelmise aastaga samal perioodil

Võrdle sama kuud või hooaega, mitte suvalisi kuupäevi. Kui tarbimine on kasvanud üle 15% ilma et välistemperatuur oleks olnud oluliselt madalam, on põhjus tõenäoliselt majas, mitte ilmas.

Kuidas eristada külma talve rikkest?

Kraadpäev on lihtne mõõdik, mis näitab, kui külm talv päriselt oli — mida rohkem kraadipäevi, seda rohkem küttevajadust. Kui su tarbimine kasvas 20%, aga talv oli kraadipäevade järgi ka umbes 20% külmem, on see ootuspärane, mitte rike. Kui tarbimine kasvas 20%, aga talv oli sama külm või soojem kui eelmine, siis on midagi majas muutunud. Väiksemate erinevuste puhul (alla 10–15%) on lihtsam lasta tehnikul üle kontrollida, kui hakata ise kraadipäevi arvutama.

Miks arve võib tõusta ilma, et miski katki oleks

Enamik "üllatuslikke" arveid ei tähenda riket. Levinumad põhjused:

• Vale küttekõver. Kui küttekõver on liiga kõrge, toodab seade rohkem kuuma vett kui vaja, ja toad lähevad üle köetud — see maksab kasuteguris.
• Pidevalt töötav elektriline lisaküte. See on soojuspumba kõige kallim tööviis. Kui lisaküte lülitub sisse liiga varakult (mitte ainult kõige külmematel päevadel), kasvab arve märgatavalt.
• Liiga kõrge tarbevee temperatuur. Iga lisakraad tarbevee soojendamisel maksab kasuteguris. Vt hooldusest, mida hoolduse käigus kontrollitakse.
• Määrdunud soojusvaheti või filtrid. Mustus takistab soojusülekannet ja seade peab rohkem tööd tegema sama tulemuse saamiseks.
• Avatud või lekkiv ventilatsioon. Soe õhk läheb majast välja kiiremini, kui soojuspump jõuab seda toota.
• Muutunud kasutusharjumus. Rohkem inimesi kodus, pikem küttehooaeg, madalam öörežiimi kasutus — kõik see kasvatab tarbimist ilma, et midagi oleks katki.
• Uus suur tarbija majas. Elektriauto laadija, uus saun või muu suur elektritarbija kasvatab kogu majapidamise arvet, mitte ainult soojuspumba osa.

Millal on tegemist rikkega

Need viis märki tähendavad tavaliselt tehnilist riket, mitte seadistust:

• Külmaaine kogus on langenud. Külmaaine ei kulu ära iseenesest — kui seda on vähem, lekib see kuskilt. Kasutegur langeb märgatavalt juba väikese puudujäägi korral.
• Sulatustsükkel ei tööta. Kui välisosa jäätub ega sulata ennast korrapäraselt lahti, kaotab seade suure osa oma efektiivsusest.
• Andur annab vale näidu. Kui temperatuuriandur valetab, teeb automaatika otsuseid vale info põhjal ja seade töötab valel režiimil.
• Ringluspump on seiskunud või nõrk. Vooluhulga puudumisel kaitse rakendub või süsteem töötab ebaefektiivselt.
• Kompressor töötab pidevalt täisvõimsusel. See tähendab, et modulatsioon ei tööta ja seade ei suuda kohaneda tegeliku vajadusega.

Mida saad ise kontrollida ja millal kutsuda tehnik

Mida saad ise ühe õhtuga kontrollida

1. Puhasta või vaheta siseseadme õhufiltrid, kui neid pole ammu tehtud.
2. Vaata üle välisosa ümbrus — kas õhuvool on takistatud (lumi, lehed, ese liiga lähedal).
3. Kontrolli termostaadi ja küttekõvera seadistusi — kas keegi on neid hiljuti muutnud.
4. Käi läbi toad — kas mõni aken või uks on jäänud praosse või on radiaator kinni keeratud ruumis, mis peaks olema köetud.
5. Vaata, kas majja on lisandunud uus suur elektritarbija (vt eelmine peatükk).

Millal on mõtet tehnik välja kutsuda

Kui omakontroll ei anna selget vastust, tarbimine on kasvanud üle 15% ilma põhjuseta, või märkad midagi eelmises peatükis loetletud rikke tunnustest — on aeg lasta üle vaadata. Rikketuvastus ja lihtne remont kuni 30 minutit on koos väljasõiduga 108 € (vt täielik hinnakiri). Kui viga ei leita ega remonditud saa, jääb kehtima väljasõidutasu, sest see katab tehniku aja ja diagnostika — sama nagu autol tehtava diagnostika puhul.

Korduvad küsimused

Kui palju kWh/m² aastas on õhk-vesi soojuspumbale normaalne?

See sõltub liiga palju majast — soojustusest, küttesüsteemist ja piirkonna kliimast, et anda üht üldist numbrit ilma eksitamata. Kõige usaldusväärsem võrdlus on sinu enda maja vastu iseendale eelmisel aastal, mitte vastu mõne teise maja vastu.

Kas ilm mõjutab tarbimist tõesti nii palju?

Jah, oluliselt. Külmem talv tähendab, et soojuspump peab tootma rohkem soojust ja teeb seda madalama kasuteguriga, sest COP langeb koos välistemperatuuriga. Kraadipäevade võrdlus (vt eespool) aitab eristada, kui palju kasvust tuleb ilmast.

Kui kiiresti saan teada, kas midagi on katki?

Rikketuvastus õhk-õhk soojuspumbal võtab umbes tunni. Kui probleem on hüdraulilises pooles (õhk-vesi või maaküte), võib diagnostika võtta kauem, sest kontrollida tuleb ka survet ja paisupaake.

Kas väljasõidutasu tagastatakse, kui viga ei leita?

Ei. Väljasõit ja diagnostika on tehtud töö, olenemata tulemusest — samamoodi nagu autoteeninduses. Aga kui viga leitakse ja see on lihtne (kuni 30 min), sisaldub see juba väljasõidutasus.

Tehniliselt kontrollinud: Hardo Hürden, KliimaExpress OÜ · Viimati kontrollitud: 08.09.2026

Seotud

Soojuspumba remont · Soojuspumba hooldus · Teenuste hinnakiri · Meeskond ja sertifikaadid · Kuidas soojuspump peaks olema seadistatud? · Faasid ja amprid: kas mu elekter kannatab? · Kas soojuspump sobib vanasse majja?