Skip to Content

Faasid ja amprid: mida soojuspump su elektrikilbilt nõuab

"16 kW soojuspump" tähendab soojusvõimsust, mitte elektritarvet. Sama seade võtab võrgust tavaliselt 3–5 kW, sest soojuspump toodab rohkem soojust kui tarbib elektrit. Ampreid ei arvutata soojusvõimsusest, vaid elektrilisest sisendvõimsusest, ja seda mitte üksi — otsustav on elektriline lisaküte, mis lülitub sisse kõige külmemate ilmadega. Enne seadme valimist tuleb teada kaht asja: mitu faasi majja tuleb ja mis on peakaitsme suurus. KliimaExpress kontrollib selle objekti ülevaatusel (~1 h, 62 €) enne pakkumise tegemist.

Telli objekti ülevaatus Lisaseadmed selgitatud

Kolm numbrit, mida omavahel segi aetakse

NumberMida ta tähendabNäide
Soojusvõimsus (kW)Kui palju soojust seade majja annab. See on number seadme nimes.16 kW
Elektriline sisendvõimsus (kW)Kui palju seade võrgust võtab. = soojusvõimsus ÷ COP~4,6 kW (COP 3,5)
Peakaitse (A)Kui palju su liitumine korraga kannatab. Sõltub faaside arvust, mitte otse kW-dest.3×25 A

Peakaitsmele vastavad võimsused

Peakaitse1-faasiline3-faasiline
16 A3,5 kW10,5 kW
20 A4,4 kW13,2 kW
25 A5,5 kW16,5 kW
32 A21,1 kW
40 A26,3 kW
50 A32,9 kW
63 A41,5 kW

Allikas: Elektrilevi, "Peakaitsmele vastavad võimsused kilovattides". Ühefaasiline liitumine on saadaval kuni 25 A; 32 A ja üle selle ainult kolmefaasilisena.

Näide, mis paneb kõik paika

16 kW õhk-vesi soojuspump, maja 3×25 A liitumisega (16,5 kW).

  • Mõõdukal ilmal, COP ≈ 3,5 → kompressor võtab ~4,6 kW. Ruumi on külluses.
  • Tugeva pakasega, COP ≈ 2,0 → kompressor võtab ~8 kW. Ikka mahub.
  • Aga: samal ajal lülitub sisse elektriline lisaküte, tüüpiliselt 3–9 kW.
  • Kokku kuni 17 kW — ja 3×25 A annab 16,5 kW. Peakaitse lööb välja.
  • Ja see kõik enne seda, kui keegi paneb sauna, pliidi või elektriauto laadima.

Järeldus, mida keegi sulle seadet müües ei ütle: liitumise suurust otsustab enamasti elektriline lisaküte, mitte kompressor.

Faasid ja kuidas oma näitajaid vaadata

Miks 1-faasiline maja on eraldi teema

Õhk-õhk soojuspumbad on tavaliselt 1-faasilised ja mahuvad olemasolevasse liitumisse. Õhk-vesi ja maasoojuspumbad on enamasti 3-faasilised. 1-faasiline maja tähendab, et enne õhk-vesi või maasoojuspumpa on sageli vaja liitumise muutmist — see on eraldi projekt oma hinna ja tähtajaga, mitte paigalduse osa.

Kuidas oma faase ja ampreid vaadata

  1. Elektrikilp — peakaitse on kilbi sissetuleku juures. Kolm kõrvuti kaitset tähendab kolme faasi. Number kaitsmel (16, 25, 32) on ampriarv.
  2. Elektrilevi e-teenindus — sealt näed liitumisvõimsust ja peakaitset ilma kilpi avamata. See on kindlam kui kilbist vaatamine, sest kilbis võib olla kaitse, mis ei vasta lepingule.
  3. Võrgulepingu arve — ampritasu real on peakaitsme suurus kirjas.

Kui ampreid ei jätku

Mis juhtub, kui ampreid ei jätku?

Peakaitse lööb tipphetkel välja — tavaliselt kõige külmemal õhtul, kui kõik on kodus. Lahendus on kas liitumisvõimsuse suurendamine või koormusjuhtimine (vt allpool). Liitumisvõimsuse suurendamisel tuleb tasuda liitumistasu ja edaspidi kõrgem ampritasu iga kuu. Ampreid tagasi ei osteta — kui hiljem vähendad, ei hüvita Elektrilevi varem makstut. Sellel on ka tähtaeg: see ei ole päevade, vaid nädalate küsimus.

Koormusjuhtimine — kuidas sageli ampritest pääseb

Enamikul õhk-vesi ja maasoojussüsteemidel saab elektrilise lisakütte astmeliselt piirata või välja lülitada, ja osadel on koormusjuhtimise sisend, mis lülitab lisakütte välja, kui maja tarbimine läheneb peakaitsme piirile. Praktikas tähendab see, et sageli ei ole liitumise suurendamist vaja — seade seadistatakse nii, et lisaküte ei tule korraga kompressoriga täisvõimsusel. Vahetus: mõne külmema tunni jooksul on maja paar kraadi jahedam. Võrreldes liitumistasu ja igakuise ampritasuga on see enamasti mõistlik tehing.

Kas käivitusvool on probleem?

Vanematel on/off-kompressoritel oli käivitusvool suur ja see lõi kaitsmeid välja. Tänapäevastel inverterkompressoritel on pehme käivitus ja käivitusvool ei ole enam määrav. Määrav on püsiv tipptarve, eriti koos lisaküttega.

Mida KliimaExpress objekti ülevaatusel kontrollib

  • faaside arv ja peakaitsme suurus
  • kilbi seisukord ja vaba ruum uue kaitsme jaoks
  • muud suured tarbijad majas (saun, pliit, boiler, elektriauto laadija)
  • kas seadme lisaküte on astmeliselt juhitav
  • kas koormusjuhtimine on võimalik
  • kas liitumist on vaja suurendada — ja see öeldakse enne pakkumist, mitte pärast paigaldust

Kalkulaator: kas mu amprid kannatavad?

Sisesta oma näitajad — see on suurusjärgu hinnang, mitte pakkumine. Täpne arvutus nõuab objekti ülevaatust.

Korduvad küsimused

Kas 16 kW soojuspump vajab 16 kW liitumist?

Ei — vt näidet eespool. Kompressor võtab tavaliselt vaid murdosa oma soojusvõimsusest elektrit, aga elektriline lisaküte koos kompressoriga võib tipphetkel nõuda rohkem, kui esmapilgul arvad.

Mul on 1-faasiline maja, kas õhk-vesi soojuspump sobib?

Enamasti on vaja enne liitumise muutmist 3-faasiliseks. Objekti ülevaatusel selgub, kas see on vajalik ja mis see maksab.

Kui palju maksab liitumise suurendamine?

Liitumis- ja ampritasu hinnad muutuvad ja on tariifisõltuvad — täpse hinna leiad Elektrilevi hinnakirjast.

Kas ma saan ilma lisakütteta hakkama?

Enamasti mitte täielikult — lisaküte on varusüsteem kõige külmemateks päevadeks. Õige lahendus on selle astmeline piiramine, mitte täielik keelamine.

Miks kaitse lööb välja ainult kõige külmematel päevadel?

Sest just siis on kompressori koormus kõrgeim (madal COP) ja elektriline lisaküte on tõenäoliselt sisse lülitunud — nende kahe summa ületab tipphetkel liitumisvõimsuse.

Kas päikesepaneelid või akupank aitavad ampritest üle?

Otseselt mitte peakaitset — peakaitse piirab liitumispunkti läbivat voolu, mitte päritolu. Kohapealne salvestus võib aidata koormust ajastada, aga see ei asenda liitumisvõimsuse hindamist.


Tehniliselt kontrollinud: Hardo Hürden, KliimaExpress OÜ · Viimati kontrollitud: 08.09.2026 · Peakaitsmele vastavad võimsused: Elektrilevi ametlik tabel.

Seotud

Lisaseadmed selgitatud · Kas küttekulu on normaalne? · Teenuste hinnakiri · Meeskond ja sertifikaadid